neljapäev, 21. juuli 2011

Masturbation

On juuli. Seega tööd pole ollagi. Samas väga ei nuta, eesti ilm on, nagu ta on.

Samas ega kuhugi ei liigu ka. Ikka ootan oma kōnet...

kolmapäev, 8. juuni 2011

Socially Impaired

Mulle ei meeldi sotsiaalsed koosviibimised. See oleks leebem viis seda öelda. Ja meeldi on natuke vale sõna.

Kõigest paar inimest rohkem kui tavaliselt on vaja selleks, et ma tunneks end taas nagu see paanikas ja pisarais tüüp, kes end hüsteeriahoo lävel kooli koridoris nurga taga peitis.

Habras on see mu meelerahu.

esmaspäev, 6. juuni 2011

When you love someone

Ma pean tõsiselt käsile võtma oma procrastinationi. Aga mitte täna, ei viitsi. Töö kõrvalt ei jaksa ja töötuna ei viitsi.

Naisega on all love. Vahepeal oli hetkeks selline "but the thrill is gone" moment, aga ainult hetkeks. Reeglina me saame kõik ilusti ära kakeldud ja kõik vajaliku välja öeldud.

Mõttetu post.

esmaspäev, 23. mai 2011

un-unemployed

Peale avalduse sisse andmist oli esimeseks reaktsiooniks eufooria. Et mina olen nüüd enda aja peremees ja saan igal ajal vastavalt oma soovile nina nokkida ja põlve sügada. Ent oma tarbimisharjumusi jälgides hakkas rahulolu murenema ja taevasse kerkisid hallimad pilved - kuidas ma suudan oma kulutamise juures pinnal püsida.

Ma pole küll eriti kallis inimene, ent mulle meeldivad head asjad. Mulle meeldib vabadus, mida raha mulle võimaldab. Ja arusaam, et kolme nädala jooksul tuleb viimane rull (millest pool korteri alla läheb) ja et siis on kõik, oli rusuv. No more McDonalds und Caffe Latte.

Aga on näha, et need seal tööl ilma minuta üsna jännis. Peale avalduse andmist pole tulnud ühtki märkust, etteheidet, kisa. Üks päev, kui ma hilinesin, ülemus helistas - mitte, et küsida, kus ma olen, vaid et kas kõik on korras. Sisuliselt sama, aga psühholoogiline efekt on täiesti teine, sõnastusest tulenevalt. Ja nüüd tuli ülemus ja uuris, et kas oleks võimalik mind seal edasi hoida, pisikese palgakõrgenduse abil.

Ja ausalt öeldes, see ei olegi kõige hullem mõte. Mitte kauaks, nii umbes kuuks. See annaks võimaluse raha ja mõtteid koguda. Sest muidu olen ma järgmisest nädalast põllu peal. Ja mida ma siis oma ajaga ja ilma rahata peale hakkan, hui znajet.

I think I have made a decision.

laupäev, 14. mai 2011

reede kolmteist

Is my luck quietly running out?

Kui varem on asjad olnud pigem mustvalgelt feil-vicrory, siis sel nädala on olnud mitu keissi, kus asjad on lihtsalt... samhau. Average. Selline leige supp, nagu on ja ei ole ka. Et ei ole head sooritust, on lihtsalt ristike kirjas. Tsee miinus.

Suutsin eile naisega jälle tüli kiskuda. Ikka mingi tühja pärast. Küll ei meeldi talle mu hilinemine (jah, ma tean, aga minu puhul on see paratamatu), küll ei meeldi talle, et ma ei naudi pidu, mida ma ei naudi. Mis on loogiline jätk sellele, kui ma kuhugi kontvõõraks lähen. Ja mitte sellepärast, et pidu oleks halb, kaugeltki mitte. Pole lihtsalt minu muusika, minu inimesed. Minust oli lihtsalt vale teda sealt vastu tahtmist minema vedada. I should have quielty done what i usually do - make like a tree.

Nüüd ei taha kumbki oma viga tunnistada. Isegi ussimängu tegin läbi, kujundlikult väljendudes.

reede, 6. mai 2011

I used to...

Today is "the most late I've ever been to work" day.

Woke up this morning... and simply didn't give a damn.

Every time I get a client deaf to the voice of reason, I care less. Every time I'm burdened with more work than I can handle, I care less. Every time I work overtime and am rewarded by 8 additional euros on my paycheck, I care less.

I used to give a fuck...

kolmapäev, 4. mai 2011

entroopia

Panin eile paberi lauale.

Siit on muidugi mitu olulist postitust vahelt puudu. Tl;dr - kolisime naisega kokku, tassisime mu koli ära, panime kapi kokku, käisime paldiskis, vaatasime avatari kolm hooaega, tuiasime haapsalus... happiness all ova. Tööl läks iga päevaga magedamaks, sest peale kolmanda kujundaja lahkumist ladustati kõik tööd minu turja. Ja ei ole mõnus, eriti kui perspektiivi napib, tasu on kesine, oma aega ja energiat pole ning suurimaks preemiaks tehtud töö eest on... veel rohkem tööd. Sama palgaga.

Now or never, baby.

The Roots - Now or Never (mp3)

laupäev, 12. veebruar 2011

ignobänn

Praegu on see tunne, et kustutan tuld bensiiniga.

Ütlesin ühel öösel tüdrukule, millest ma mõtlen. Ma teadsin, et ta hakkab nutma, aga ma ütlesin seda siiski. Ta hakkas nutma. Toimivad paarid on ikka in better and in worse, aga mulle tundub, et see in worse pool on tema jaoks täielik ignobänn. Ma ei tea, kaua meie selline roosamanna mängusuhe vastu peab, kus keegi toa keskel elevandist rääkida ei tohi.

Mulle ei meeldi see korter. Liiga madal bang for the bucks (hinna ja kvaliteedi suhe). Ja at no point olin ma hurraaga valmis kolima nii-öelda kommuunikasse. Mu tüdrukule selline asi meeldib, mulle mitte. Ma ütlesin talle, et i don't do crowds. Ta ütles seepeale, et ta ka väga mitte. She really didn't get what I said. Ta on täiesti Elvis.

Minu pool oli oleng. Endiselt venivad mu jaoks liiga pikaks ja valjuks, aga samas oli kuidagi meeldiv. Härdaks tegi. Kui ära hakkasin minema, ütles Ints, et kui enam ei näe, siis proosit. Mul oli nagu, et mismõttes, ma ju elan veel siin. Ja neil oli nagu, et dude. Väga loll tunne, et ma pole vist ikka kaua reaalsuses viibinud, kõik oleks justkui mu eest ette ära otsustatud.

Ekust on kahju, in the middle of this. Mina oma otsustusvõimetusega, tšikid oma paraadijuhtimisega. Ja keegi peab selle lõbu kinni maksma. Undo, undo.

Ma jään praegu hiljaks. Absoluutselt on purpose.

kolmapäev, 9. veebruar 2011

a house is not a home

Nüüd hakkab lõpuks kohale jõudma.

Plikad olid natuke solvunud, et ma ei jaga nende entusiasmi uue korteri puhul. Oleks palju väita, et siin midagi rõõmustada on. Võib-olla väljendasin ma oma kahtlusi-kõhklusi ja liialt ebaselgelt? Või on asi lihtsalt selles, et ma tunnen, et minu jaoks liiguvad asjad liiga kiiresti. Otsus sai langetatud enne, kui ma otsustanud olin. Ja nüüd tundub, et äkki tegin ma vale otsuse. Või kas see oli üldse minu otsus? Ja miks süüdistan ma selles teisi?

Ja mind häirib, et tüdruk jookseb iga kord toast välja, kui ma temaga ausalt tahan rääkida. Hiljuti ei rääkinud ta minuga mitu tundi, kui ma keset juttu juhtumisi väljendasin kahtlusi kolimise osas. Nüüd ei saa seda teemat üldse üles võtta. Nii tundlik ei saa ju olla, vittu küll.

Palju häirib mind see keset veebruari kolimine. Korter korteriks, see on kõigest koht. Aga kogu see kolimisekamm keset jäist veebruari koos oma 2000 kodinaga on jälk. Pask taiming.

Keda iganes ma ka kuskil ei näeks, kolimisjutt on põhiteema. Ja suht nõme, sest ma ei saa seda endalegi ära seletatud. Et miks, kurat küll. Raske öelda.

Eks ma jonnin natuke ja saan üle.

esmaspäev, 31. jaanuar 2011

esmaspäev, 24. jaanuar 2011

närviline

Viimased kuud kummitab mind parakas, nagu oleks midagi väga tähtsat meelest läinud. Kogu aeg on selline moosivarga tunne. Eks oma osa andsid sinna andmesideparakas, tööparakas ja mendiparakas, aga tunne ei jäta rahule. Ikka painab miski hinge. Nagu roostetaks servast. Hirm millegi hoomamatu ees.

"You know, it occurs to me - you could solve all your problems by obtaining more money"
-Dr Sheldon Cooper

reede, 31. detsember 2010

head seda-aastat

nii. läbi. finito. selle aasta v6ib kotti pista

kohustuslikud uusaastalubadused? eelmise aasta omadest tuli kaks kolmest, kui ma ei eksi, seega šansid on täiesti olemas.

Järgmiseks aastaks reisima, uus töö ja... mu esimene koostöö filmialal. kas siis kirjutaja, näpuvehkija v6i kaablivedajana. kasv6i pea ees jalg ukse vahele.

ja kui ei vea välja, siis reisima. minema. away.

laupäev, 13. november 2010

väikekodanlase elu

i am doing fine, i guess.

sain eile ristoga kokku. tal on eestis ikka sitaks igav. siin ei toimu midagi ja kõik on nii töiseks-koduseks ära läinud. ja nii ka mina.

mul on kolm olekut - ma olen kas tööl, tüdrukuga koos või istun üksi pimedas toas ja vihkan end. ainult et viimase jaoks on hiljuti vähe aega jäänud.

tööl on ka lahedamaks läinud.

ma olen laisk ja mugav.

jne.

reede, 15. oktoober 2010

see on postitus

Geniaalne. Kolleeg läheb tänasest ära ja ma saan ta CFH'd endale. Sest mul on ilmselgelt niigi vähe tööd. Juba praegu on mul raskusi oma tööga, leidmaks motivatsiooni ja põhjust, miks mind peaks huvitama. Aga ei huvita, pohhui on. Võõras mure.

Samas on hetki, mil ma tunnen end õnnelikuna. Ent need hetked on harva ja hajali.

See drastiline muutus. Mulle tundub, et see tuleb varsti.

neljapäev, 30. september 2010

indecisiveness

Okei, maybe ta ei pea end liiga heaks mu jaoks. Aga ma põletan täiega oma aktsiaid ja šansse, sest ma ei tee midagi. Ja olen ebaatraktiivselt otsustusvõimetu. Sest ma pole otsustanud, mida teha.

Peab endale tihemini meelde tuletama, kuidas ma minevikus kõik asjad olen saanud. Ikka vastu võttes.

pühapäev, 26. september 2010

House of Cards

some days i make myself sick.

literally. after passing out on the kitchen floor from malnurishment, i decided to look over some aspects of my life.

also, met a girl who's too good for me. and she knows that.

kolmapäev, 8. september 2010

pühapäev, 5. september 2010

joodikud

"Miks sa Eestist minema läksid?

Ma mängisin mitmes ansamblis ja enamik pillimehi, keda ma tundsin, olid joodikud. Ma ei tahtnud ise saada samasuguseks."

Viljandi noormees Priit teeb Ameerikas B-filme. Aga vähemalt teeb. Ekspressi intervjuu, Sakala intervjuu ja Postimehe intervjuu aastast 2003.

Intervjuu Alar Kiviloga, kelle üles võetud näiteks eelmisel aastal Oscari kinni pannud "The Blind Side" ja "Hart's War". Ja veel posu häid asju.

Offtopic, siin on filmid, mis said 2010 EFS'ilt pappi ja siin on üks kümmekonna aasta tagune valusalt tabav artikkel eesti filmi seisukorrast.