esmaspäev, 23. mai 2011
un-unemployed
Ma pole küll eriti kallis inimene, ent mulle meeldivad head asjad. Mulle meeldib vabadus, mida raha mulle võimaldab. Ja arusaam, et kolme nädala jooksul tuleb viimane rull (millest pool korteri alla läheb) ja et siis on kõik, oli rusuv. No more McDonalds und Caffe Latte.
Aga on näha, et need seal tööl ilma minuta üsna jännis. Peale avalduse andmist pole tulnud ühtki märkust, etteheidet, kisa. Üks päev, kui ma hilinesin, ülemus helistas - mitte, et küsida, kus ma olen, vaid et kas kõik on korras. Sisuliselt sama, aga psühholoogiline efekt on täiesti teine, sõnastusest tulenevalt. Ja nüüd tuli ülemus ja uuris, et kas oleks võimalik mind seal edasi hoida, pisikese palgakõrgenduse abil.
Ja ausalt öeldes, see ei olegi kõige hullem mõte. Mitte kauaks, nii umbes kuuks. See annaks võimaluse raha ja mõtteid koguda. Sest muidu olen ma järgmisest nädalast põllu peal. Ja mida ma siis oma ajaga ja ilma rahata peale hakkan, hui znajet.
I think I have made a decision.
laupäev, 14. mai 2011
reede kolmteist
Kui varem on asjad olnud pigem mustvalgelt feil-vicrory, siis sel nädala on olnud mitu keissi, kus asjad on lihtsalt... samhau. Average. Selline leige supp, nagu on ja ei ole ka. Et ei ole head sooritust, on lihtsalt ristike kirjas. Tsee miinus.
Suutsin eile naisega jälle tüli kiskuda. Ikka mingi tühja pärast. Küll ei meeldi talle mu hilinemine (jah, ma tean, aga minu puhul on see paratamatu), küll ei meeldi talle, et ma ei naudi pidu, mida ma ei naudi. Mis on loogiline jätk sellele, kui ma kuhugi kontvõõraks lähen. Ja mitte sellepärast, et pidu oleks halb, kaugeltki mitte. Pole lihtsalt minu muusika, minu inimesed. Minust oli lihtsalt vale teda sealt vastu tahtmist minema vedada. I should have quielty done what i usually do - make like a tree.
Nüüd ei taha kumbki oma viga tunnistada. Isegi ussimängu tegin läbi, kujundlikult väljendudes.
esmaspäev, 9. mai 2011
reede, 6. mai 2011
I used to...
Today is "the most late I've ever been to work" day.
Woke up this morning... and simply didn't give a damn.
Every time I get a client deaf to the voice of reason, I care less. Every time I'm burdened with more work than I can handle, I care less. Every time I work overtime and am rewarded by 8 additional euros on my paycheck, I care less.
I used to give a fuck...
kolmapäev, 4. mai 2011
entroopia

Panin eile paberi lauale.
Siit on muidugi mitu olulist postitust vahelt puudu. Tl;dr - kolisime naisega kokku, tassisime mu koli ära, panime kapi kokku, käisime paldiskis, vaatasime avatari kolm hooaega, tuiasime haapsalus... happiness all ova. Tööl läks iga päevaga magedamaks, sest peale kolmanda kujundaja lahkumist ladustati kõik tööd minu turja. Ja ei ole mõnus, eriti kui perspektiivi napib, tasu on kesine, oma aega ja energiat pole ning suurimaks preemiaks tehtud töö eest on... veel rohkem tööd. Sama palgaga.
Now or never, baby.
The Roots - Now or Never (mp3)
esmaspäev, 2. mai 2011
kriso 2011
Your Screenplay Sucks!: 100 Ways to Make it Great €14,07
Stanley Kubrick: The Complete Films €10,95
Making a Good Script Great €12,67
laupäev, 12. veebruar 2011
ignobänn
Ütlesin ühel öösel tüdrukule, millest ma mõtlen. Ma teadsin, et ta hakkab nutma, aga ma ütlesin seda siiski. Ta hakkas nutma. Toimivad paarid on ikka in better and in worse, aga mulle tundub, et see in worse pool on tema jaoks täielik ignobänn. Ma ei tea, kaua meie selline roosamanna mängusuhe vastu peab, kus keegi toa keskel elevandist rääkida ei tohi.
Mulle ei meeldi see korter. Liiga madal bang for the bucks (hinna ja kvaliteedi suhe). Ja at no point olin ma hurraaga valmis kolima nii-öelda kommuunikasse. Mu tüdrukule selline asi meeldib, mulle mitte. Ma ütlesin talle, et i don't do crowds. Ta ütles seepeale, et ta ka väga mitte. She really didn't get what I said. Ta on täiesti Elvis.
Ekust on kahju, in the middle of this. Mina oma otsustusvõimetusega, tšikid oma paraadijuhtimisega. Ja keegi peab selle lõbu kinni maksma. Undo, undo.
Ma jään praegu hiljaks. Absoluutselt on purpose.
kolmapäev, 9. veebruar 2011
a house is not a home
Plikad olid natuke solvunud, et ma ei jaga nende entusiasmi uue korteri puhul. Oleks palju väita, et siin midagi rõõmustada on. Võib-olla väljendasin ma oma kahtlusi-kõhklusi ja liialt ebaselgelt? Või on asi lihtsalt selles, et ma tunnen, et minu jaoks liiguvad asjad liiga kiiresti. Otsus sai langetatud enne, kui ma otsustanud olin. Ja nüüd tundub, et äkki tegin ma vale otsuse. Või kas see oli üldse minu otsus? Ja miks süüdistan ma selles teisi?
Ja mind häirib, et tüdruk jookseb iga kord toast välja, kui ma temaga ausalt tahan rääkida. Hiljuti ei rääkinud ta minuga mitu tundi, kui ma keset juttu juhtumisi väljendasin kahtlusi kolimise osas. Nüüd ei saa seda teemat üldse üles võtta. Nii tundlik ei saa ju olla, vittu küll.
Palju häirib mind see keset veebruari kolimine. Korter korteriks, see on kõigest koht. Aga kogu see kolimisekamm keset jäist veebruari koos oma 2000 kodinaga on jälk. Pask taiming.
Keda iganes ma ka kuskil ei näeks, kolimisjutt on põhiteema. Ja suht nõme, sest ma ei saa seda endalegi ära seletatud. Et miks, kurat küll. Raske öelda.
Eks ma jonnin natuke ja saan üle.
esmaspäev, 31. jaanuar 2011
esmaspäev, 24. jaanuar 2011
närviline
"You know, it occurs to me - you could solve all your problems by obtaining more money"
-Dr Sheldon Cooper
reede, 31. detsember 2010
head seda-aastat
kohustuslikud uusaastalubadused? eelmise aasta omadest tuli kaks kolmest, kui ma ei eksi, seega šansid on täiesti olemas.
Järgmiseks aastaks reisima, uus töö ja... mu esimene koostöö filmialal. kas siis kirjutaja, näpuvehkija v6i kaablivedajana. kasv6i pea ees jalg ukse vahele.
ja kui ei vea välja, siis reisima. minema. away.
laupäev, 13. november 2010
väikekodanlase elu
sain eile ristoga kokku. tal on eestis ikka sitaks igav. siin ei toimu midagi ja kõik on nii töiseks-koduseks ära läinud. ja nii ka mina.
mul on kolm olekut - ma olen kas tööl, tüdrukuga koos või istun üksi pimedas toas ja vihkan end. ainult et viimase jaoks on hiljuti vähe aega jäänud.
tööl on ka lahedamaks läinud.
ma olen laisk ja mugav.
jne.
reede, 15. oktoober 2010
see on postitus
Samas on hetki, mil ma tunnen end õnnelikuna. Ent need hetked on harva ja hajali.
See drastiline muutus. Mulle tundub, et see tuleb varsti.
neljapäev, 30. september 2010
indecisiveness
Peab endale tihemini meelde tuletama, kuidas ma minevikus kõik asjad olen saanud. Ikka vastu võttes.
pühapäev, 26. september 2010
House of Cards
literally. after passing out on the kitchen floor from malnurishment, i decided to look over some aspects of my life.
also, met a girl who's too good for me. and she knows that.
kolmapäev, 8. september 2010
pühapäev, 5. september 2010
joodikud
"Miks sa Eestist minema läksid?
Ma mängisin mitmes ansamblis ja enamik pillimehi, keda ma tundsin, olid joodikud. Ma ei tahtnud ise saada samasuguseks."
Viljandi noormees Priit teeb Ameerikas B-filme. Aga vähemalt teeb. Ekspressi intervjuu, Sakala intervjuu ja Postimehe intervjuu aastast 2003.
Intervjuu Alar Kiviloga, kelle üles võetud näiteks eelmisel aastal Oscari kinni pannud "The Blind Side" ja "Hart's War". Ja veel posu häid asju.
Offtopic, siin on filmid, mis said 2010 EFS'ilt pappi ja siin on üks kümmekonna aasta tagune valusalt tabav artikkel eesti filmi seisukorrast.
esmaspäev, 30. august 2010
motivatsioonipaus
Many successful filmmakers either did not attend or dropped out of college and/or film school. These include James Cameron, Steven Spielberg, Quentin Tarantino, Robert Rodriguez, Paul Thomas Anderson, David Fincher, Stanley Kubrick, John Huston, Woody Allen, Steven Soderbergh, Dario Argento, and Orson Welles.
Ma nüüd võtan lahti peatüki Late Bloomers.
pühapäev, 29. august 2010
prooviaeg saab läbi

Täna hommikul kell seitse helises mu telefon. Sõbrad olid just peolt tulnud ja uurisid, kas nad võiks "paar tundi mu köögis istuda, õues on külm". Ma vajutasin kinni.
Ühest küljest pole suur ohverdus lunastada oma sõpradele paariks tunniks oma köögipinda, ent ma olin marus. Kell seitse hommikul aetakse mind une pealt üles, sest mu sõbrad ei oska peale pidu koju minna? Kuid kõige tülgastavam oli arusaamine, et ma olen oma parimaist sõpradest väsinud. Ainult ühed samad näod, samad peod, samad jutud. Copy paste. Rinse and repeat. Ma ei tahtnud nende möla köögis kuulata.
Mis toob mind probleemi tuumani - Ma olen alati võtnud kõiki asju oma elus ajutisena. Teadmine, et asjad võivadki nii püsivalt jääda, on sandistav. Et ma ei saa välja sellest joodikute ja väikekodanlaste ringist oma piiratud mõtlemise ja madalate sihtidega. Sest juba pikka aega on mul raskusi leida asju, mis mulle mingitki rahuldust pakuksid. Inimesi, kes paneks elama. Ja see on murettekitav tendents.
No purpose, no goal. Aeg on oma elus asjad üle hinnata.
