WAYWF?

Es ist mir egal

Sain sōimata. Asja eest muidugi. Aga see ei tee mu olemist sugugi paremaks.

Nimelt paar suurt tööd oli tegemata. Sest ma ei teinud neid. Sest ma ei tahtnud. Mul puudus soov neid teha. Ma ei olnud motiveeritud. Mul oli ükskōiksus. Ja hirm.

Viimase kuu jooksul palju tööd aia taha läinud. Üks julge kolmandik, ma pakun. Kas siis just minu, aga vale tuule suuna, möödarääkimiste vōi hooletuste pärast. Ja väga raske on oma töös leida mōtet, kui sa toodad peamiselt praaki. Kui sa tunned, et su panus pole mitte mittevajalik, vaid lausa kahjulik. Ei meelita just tööd tegema.

Ja siis on teadmatus. Selle seal oldud ajaga on harjutud eeldama, et ma tean kōike. Et mulle on kōik selgeks tehtud ja katse-eksitusel järgi proovitud. Ent paraku pole mul uute katsumuste tekkides kellegi poole pöörduda. Teadmatus tekitab riski, risk hirmu. Ja hirmuga on raske midagi saavutada.

Perse.

Ja jälle.

Ja jälle.

Iga päev läheb midagi valesti. Tullakse jälle, et a miks see nii on. Ja enamus ajast ei ole mul mõistlikku vastust. Eks ikka hooletus. Ja isegi, kui on kliendi viga, on ikka halb tunne. Sest ei märka. Piinlik on.

Ja mida piinlikum, seda perspektiivitum ja häbiväärsem mu töö tundub. Ei näe nagu pointi päevast-päeva sitta teha. Et keeraks aga kellelegi käru ja ajaks süü nende kaela.

Nõme.

Ja siis on see palganuss. Vahepeal hakkas raha kogumine isegi meeldima. Et koonerdad natuke siit-seal ja saad mõne aja takka midagi ilusat soetada. Teha endale head. Aga väga raske on säästa, kui sa selle säästusumma võrra vähem palka saad (for no apparent reason. Küll nad mingi konksu leidsid, doesn't matter). Et isegi näljutamise kõrvalt ei tule kuu lõpuni omadega välja.

Eelmine kuu sama lust - kuu lõpus pidin ikka säästukarbi kallale ronima, suure koonerdamise peale. Et siis see raha kõrvale panemine pole nagu väga toimiv valem.

Tänane filmiblöö.

TopTenTips for Movie Production and Guerilla Filmmaking

ADR - How To Do Your Own Automated Dialogue Replacement

Nolan opens up about Bane and other stuff

Video: The Artist - Behind the Scenes Featurette (SPOILERS)

Video: Motion capture previs for X-Men: First Class

Video: BAFTA Guru: Charlie Kaufman: Screenwriters Lecture

Analysis of the Psycho Title Sequence

Fake Criterions

The Worst Trailers Ever

what is this

Easy Come, Easy Go? Hardly!

Minu vanuses pole just palju asju, mida ma enam kardaks. Aga üks neist asjadest on raha, või õigemini selle puudumine.

Head asjad tulevad ikka koos. Kõigepealt sain ilma mingi seletuseta vähem palka (no nii 50 euri, arvatavasti midagi töötundidega ja tööandja silmakirjalikkusega seoses), siis tuli olematu kütte eest suurem küttearve, siis laenasin natuke raha välja ja nüüd...

"Anname teada, et teil on viimase 6 aasta (2006-2011) liikmemaks tasumata."

Bam! Mu maailm värises. Tead küll neid asju, kuhu sa end kirja paned ja siis täielikult unustad? Ma olin paberite järgi värskelt kaheksateist, maailma jalad mu ees harkis. Ma võisin teha kõike - alkoholi osta, valida... Veel alkoholi osta... Aga see ei tähenda, et ma tol hetkel peast päris täisealine oleks olnud. Vastutustunne pole mul praegusekski korralikult välja kujunenud, mis siis veel teismeeast rääkida. Ja loomulikult kasutasin ma oma õigust erinevatele organisatsioonidele toetuse avaldamiseks. Liikmeks astumisega.

Mailinglist, membership, what's the difference?

Ma pole käinud ühelgi nende kohtumisel, osalenud ühelgi nende üritusel. Ma pole nende voldikuid postkastist välja võtnud ega avanud nende kirju. Ma pole vastanud nende üleskutsetele jne. Ent ometi on organisatsiooniline kuuluvus midagi, millest lahkutakse vaid jalad ees. Hea võimalus minusugustelt mäluhälvikutelt raha ära võtta. Ma ei kahtlegi, et see läheb hea eesmärgi ette, but so does my dinner. And I need my dinner.

Ja kõige kurvem - mul tegelikult ju on see raha. Ma lihtsalt tõepoolest ei planeerinud seda niiviisi maha matta (get it? puud, muru, öko... nevermind.)

#fml

Lowl

Päevad pole vennad. Sest nii sitt pole ikka tükk aega olnud.

Soiguda ka ei taha. Aga peaks vist