kolmapäev, 28. oktoober 2015

Nädalakoroskoop: 24.10.2015-30.10.2015

Töötamine ei edene eriti. Ajuti võib sind lausa laiskus vallata, nii mõnigi ülesanne tundub ebameeldivalt tüütu ning kipud selle täitmist edasi lükkama. Sind köidavad hoopis kergemad ja lõbusamad teemad – naudid inimeste hulgas viibimist, uute tutvuste loomist, tantsu ja flirti.

reede, 23. oktoober 2015

so much happening

See feel, kui avastad, et su endine best friend on sind facebookist maha võtnud. Burns!

Sel nädalal on kõik eelmiste nädalate asjad kuidagi kulmineerunud. Et kõik varasemalt mulda küntud seemned on oma viljad maha saanud või umbrohtu kasvanud ning jooksed kõpla ja kastekannuga vagude vahel, et mis jääb ja mis peab minema. Eriti sel nädalal.

Võtsin neljapäeval süüdimatult poolvaba haiguspäeva, sest ei suutnud tempoga kaasas püsida. No ragrets, õigesse kohta läks.

Ja see ei tundu, nagu see oleks tulnud liiga kiiresti - pigem see, et nüüd on see hetk käes, kus mingeid vastuseid enam vältida pole võimalik. Tööl on tunda veits silmuse kitsenemist ja sõbrad ning sõbrannad ootavad paikapanevaid otsuseid. Selline tunne, nagu seisaks rambivalguses, publik vaikuses ootamas, et "noh, ütle lõpuks midagi". Ja parim, mis sa teha saad, on improviseerida puusalt.

So much shit happening right now... I need a fucking vaca.

PS! Sidenote. Kunagine parim sõps võttis kind-of ühendust. So I have that going for me which is nice, i guess.

teisipäev, 6. oktoober 2015

a new low?

Tänane päev on mitmeski mõttes a new low mu käitumise seisukohalt. Mõeldes tagasi oma öistele tegevustele ei saa kohe mingit pidi uhke olla. Ma luban endale ikka veits liiga palju.

Also, the alcoholism. I need help.

esmaspäev, 5. oktoober 2015

New Romance

Sometimes you blast a song in your headphones for days before noticing that shit as lyrics and such. And then realize those words speak about you. True story.

kolmapäev, 2. september 2015

veits random

>be me 4am
>horrible banging on the door
>go see, some random chick, nuclear hammered
>can i help you
>noop, just walks in
>i'm like, yeah, sure, whatever
>starts making out

i wish i was making that up.

esmaspäev, 3. august 2015

congrats


sain keppi ja kellelegi pole praalida.

kolmapäev, 29. juuli 2015

Veits piinlik on tööl lihtsalt passimas käia, ent paraku pole mul midagi peale päris töö tegemise vastu panna. Lausa nii igav, et hakkasin võimalusi kammima haltuurat teha ning võtsin ajutise õhtuse gigi puskaribaaris õlut valades.

Pilte pole ikka sortinud, ei viitsi.

reede, 10. juuli 2015

asdfg

add another name to my long list of non-conquers.

Yesterday. Went out. No expectations. Ended up at a female friends' place. Nothing happened.

I know I should be glad that nothing happened this time, but... Knowing how it works, If it didn't happen now it probably never will. So there's that.

Shouldn't lose sleep over it.

reede, 26. juuni 2015

And for a while it was perfect

Ma ei jõudnudki lõpuks laupäeva õhtul Tartusse. Ja ma kõike muud kui et kahetsen seda otsust.

Svaipisin eelmisel nädalal tinderis ringi ja sain sõnumi ühelt neiult. Ajasime veidi juttu, tundus mõistlik. Otustasime kokku saada, täiesti suvalisel põhjusel. Olin veel veits ähmis, et mis, otse töölt ja ilma raamatuta. Ja siis me jõime kohvi ja pikalt ja kuidagi mingi hetk said aru et... Me maailmad kuidagi klappisid. Hobid ja huvid ja eluvaated. Et ei olnud mingit teesklust ega kohmetust, see tundus nii naturaalne. Nii et umbes seitse tundi hiljem üksi koju jalutades oli selge, et ma tahan seda inimest veel näha.

Pühapäeva hommikul ärkasin ma pehmes valges magamistoas blondi neiu ja tema kassi kõrval. Ja siis me lihtsalt rääkisime, vabalt ja eelarvamusteta. Ja see oli maagiline.

Kuniks eile unise peaga sain sõnumi, et ta pole ikka valmis selliseks asjaks ja ära pikka viha pea. Ja nüüd on veits selline crash and burn peal. Poleks arvanud, et inimene, kelle eksistentsist ma veel paar nädalat tagasi teadlik polnud, võib nii kõvasti korda minna.

esmaspäev, 15. juuni 2015

hard come, easy go


Ja just siis, kui ma tundsin, et palgast võib veel jääda midagi üle muudeks investeeringuteks, ilmus kurat teab kust välja mu eks. Meil jäid omal ajal mõned majanduslikud lahkarvamused läbi arutamata ning nüüd oli ta kuskilt välja nuhkinud, et mul läheb paremini. Eks omavahel öeldes võlgnen ma talle kordades rohkem, kui vaid raha, ent siiski on valus tunda, kui lootused paremale tulevikule su mineviku poolt minema pestakse.

Ma ei laena kergekäeliselt teistelt raha. Sest ma ei maksa tagasi. Like, never.

neljapäev, 28. mai 2015

5 reasons why having a desk job is the worst

1. I don't exercise.
I didn't before, but I don't do it now either. I sit on a chair. Not good.

2. I waste money.
I have been undiscriminately spending money for the last three weeks. Literally anything goes and nothing is off limits. It's both liberating and depressing.

3. I don't learn.
Often I need to use my brain at work. Then, at times, I simply want to listen to music. My audiobook/manual book habits have gone completely off rails.

4. I skip and avoid any extracurricular activities.
I will use work as an excuse to skip freelance projects, hobbies and artistic development.

5. I don't get any rest.
Since every minute off work seems suddenly so valuable, I am either outdoors mingling with strangers and alcohol or clicking aimlessly on my computer all night. Not good.

tl;dr - work is a job. not good. i need a plan.

reede, 15. mai 2015

in regards to my sexual life and the lack thereof

So, anyways. I like the crib I live in. The rent is reasonable, the location is impeccable and the roommate is totally kosher. Yet there are some things that do bother me.

Tonight, for instance, i had a 90/10 chance of getting laid. And yet, I had no place to take a girl to. I feel like I'm 19 again - no place to fuck in.

Sigh. White people problems. Ask me tomorrow. If the deal still stands, I'll take it.

neljapäev, 23. aprill 2015

One of You!



Lugupeetud XXXX, XXXX

Alates 01.07.2014 peavad kõik tööandjad oma töötajad registreerima Maksu- ja Tolliameti töötamise registris.

Seoses sellega anname Teile teada, et XXXXXX OÜ on registreerinud Teid töötamise registris alates 09.04.2015.

e-maksuameti/e-tolli rubriigist "Töötamine ja väljamaksed" saate ülevaate, kas tööandja on Teile tehtud väljamaksed deklareerinud ja maksud tasunud.

Lugupidamisega

Maksu- ja Tolliamet

pühapäev, 5. aprill 2015

this is a headline


So. After months of self-pity, feelings of inadequacy and completely letting myself go and becoming detached from my surrounding environment in disappointment... I got offered a job. The kind that I would have gladly taken a few months ago and am currently quite desperate for. And yet I'm feeling more anxious than ever, completely refusing to figure out whether I should take the offer. Because the job is as dead-end as it gets.

It's warm. It's comfortable. It's easy. And it leads nowhere. I've been down that road long enough to know that.

And yet. It is logical. Since I've depleted most of my other options and completely wreaked havoc on my ability to get anything done at all, having a simple carrot and stick environment might be a good move to practice some discipline (disclaimer: my mind wondered off in the midst of writing that sentence for a few hours, so I've no idea what I've just written). It would also help to recuperate some losses in my finances and help me get things moving in any direction.

Pros: money, stability, a sense of purpose, discipline, cool toys
Cons: missing out on other opportunities, loss of freedom (either of which have done any good for me), a bummer summer

What the hell am I saying, I've spent now nearly two years pretty much unemployed and it sucks balls. All that freedom and multitude of options has done me no courtesy whatsoever. If for nothing less than that, I have to take that job to be able to get fired glamorously.

neljapäev, 12. veebruar 2015

Lollidest otsustest


Eile oli üle pika aja ilus ilm õues. Päike paistis ja temperatuur oli väidetavalt väga tore. Olin pikka aega puuduliku unegraafikuga maadelnud ja mingitel abstraktsetel aegadel maganud, seega oli ütlemata hea meel ärgata punkt 7.30 ilusti puhanuna. Oli mõte käia kiirelt pesus, kütta veidi ahju ja siis minna kolleegi juurde linna kohvitama.

Mida ma ilmselgelt ei teinud.

In fact, kuskil kella kuueks õhtul olin oma mittemillegagi nii ametis, et kui üks kena neiu kirjutas, et sooviks kokku saada, jätsin ta konkreetselt vastuseta õhku rippuma.

Ja täna on absoluutselt kohutav ilm. Ärkasin kell 11. Tuba on külm, sõbranna on tööl, kolleegiga kokku saamiseks on hilja. Kerge downer või mis?