Kannustatuna suurest hurraast, et ma jaanuari lõpus nii riccas olin, otsustasin sukelduda pea ees investeeringutesse. Enam pole ma see vaene proletariaat, kelle kaelal rikkad pursuid saavad ratsutada. Nüüdsest on tulevik mu enese kätes!
Vähemalt nii ma arvasin. Ilma viitsimata vähimalgi määral süveneda (peale ühe 4lk pikkuse blogipostituse) suunasin kiirelt sadakond eurot LHV Kasvukontole. Nähes, et juba päevadega portfelli väärtus euro võrra oli kasvanud, suunasin sinna sadakond eurot lisaks. Kuid kuna hetkel on turud üsnagi volatiilses seisus ning juba viimased kümme aastat kõva bull peal, siis on oodata peatset investeeringute väärtuse kahanemist. Juba kuu viimastel päevadel sain tunda, kuidas mu neljast eurost kasumist oli saanud kuus eurot kahjumit. (9nda märtsi seisuga rohkem nagu -50€).
Samuti tegin lõpuks esimesed isiklikud ostud Funderbeamis. Ostsin väriseva käega osakuid idufirmadesse, millesse olin olnud piisavalt tahumatu ja vaene paar aastat tagasi investeerimaks. Suure hurraaga ostsin veel poole lisaks. Ning hetke seisuga on mu osakud punases (loe: tasuks tegelikult juurde osta). Aga eks ma panustan ka nende puhul pikemale kasvule. Et kuskil kümmekonna aasta pärast oleks hea neid kõrgema väärtusega edasi lükata.
Kogu selle pullitamise ning pillamise tõttu on mu lootused sel kuul 50% palgast kõrvale panna korralikult tümaks tehtud. Eks peab mõnesaja euroga palgapäevani (ülehomme) välja vedama. Õnneks peagi laekuv ülemakstud tulumaks veidi aitab.
