Eile oli üle pika aja ilus ilm õues. Päike paistis ja temperatuur oli väidetavalt väga tore. Olin pikka aega puuduliku unegraafikuga maadelnud ja mingitel abstraktsetel aegadel maganud, seega oli ütlemata hea meel ärgata punkt 7.30 ilusti puhanuna. Oli mõte käia kiirelt pesus, kütta veidi ahju ja siis minna kolleegi juurde linna kohvitama.
Mida ma ilmselgelt ei teinud.
In fact, kuskil kella kuueks õhtul olin oma mittemillegagi nii ametis, et kui üks kena neiu kirjutas, et sooviks kokku saada, jätsin ta konkreetselt vastuseta õhku rippuma.
Ja täna on absoluutselt kohutav ilm. Ärkasin kell 11. Tuba on külm, sõbranna on tööl, kolleegiga kokku saamiseks on hilja. Kerge downer või mis?
