WAYWF?

Es ist mir egal

Sain sōimata. Asja eest muidugi. Aga see ei tee mu olemist sugugi paremaks.

Nimelt paar suurt tööd oli tegemata. Sest ma ei teinud neid. Sest ma ei tahtnud. Mul puudus soov neid teha. Ma ei olnud motiveeritud. Mul oli ükskōiksus. Ja hirm.

Viimase kuu jooksul palju tööd aia taha läinud. Üks julge kolmandik, ma pakun. Kas siis just minu, aga vale tuule suuna, möödarääkimiste vōi hooletuste pärast. Ja väga raske on oma töös leida mōtet, kui sa toodad peamiselt praaki. Kui sa tunned, et su panus pole mitte mittevajalik, vaid lausa kahjulik. Ei meelita just tööd tegema.

Ja siis on teadmatus. Selle seal oldud ajaga on harjutud eeldama, et ma tean kōike. Et mulle on kōik selgeks tehtud ja katse-eksitusel järgi proovitud. Ent paraku pole mul uute katsumuste tekkides kellegi poole pöörduda. Teadmatus tekitab riski, risk hirmu. Ja hirmuga on raske midagi saavutada.

Perse.

Ja jälle.

Ja jälle.

Iga päev läheb midagi valesti. Tullakse jälle, et a miks see nii on. Ja enamus ajast ei ole mul mõistlikku vastust. Eks ikka hooletus. Ja isegi, kui on kliendi viga, on ikka halb tunne. Sest ei märka. Piinlik on.

Ja mida piinlikum, seda perspektiivitum ja häbiväärsem mu töö tundub. Ei näe nagu pointi päevast-päeva sitta teha. Et keeraks aga kellelegi käru ja ajaks süü nende kaela.

Nõme.

Ja siis on see palganuss. Vahepeal hakkas raha kogumine isegi meeldima. Et koonerdad natuke siit-seal ja saad mõne aja takka midagi ilusat soetada. Teha endale head. Aga väga raske on säästa, kui sa selle säästusumma võrra vähem palka saad (for no apparent reason. Küll nad mingi konksu leidsid, doesn't matter). Et isegi näljutamise kõrvalt ei tule kuu lõpuni omadega välja.

Eelmine kuu sama lust - kuu lõpus pidin ikka säästukarbi kallale ronima, suure koonerdamise peale. Et siis see raha kõrvale panemine pole nagu väga toimiv valem.

Tänane filmiblöö.

TopTenTips for Movie Production and Guerilla Filmmaking

ADR - How To Do Your Own Automated Dialogue Replacement

Nolan opens up about Bane and other stuff

Video: The Artist - Behind the Scenes Featurette (SPOILERS)

Video: Motion capture previs for X-Men: First Class

Video: BAFTA Guru: Charlie Kaufman: Screenwriters Lecture

Analysis of the Psycho Title Sequence

Fake Criterions

The Worst Trailers Ever

what is this

Easy Come, Easy Go? Hardly!

Minu vanuses pole just palju asju, mida ma enam kardaks. Aga üks neist asjadest on raha, või õigemini selle puudumine.

Head asjad tulevad ikka koos. Kõigepealt sain ilma mingi seletuseta vähem palka (no nii 50 euri, arvatavasti midagi töötundidega ja tööandja silmakirjalikkusega seoses), siis tuli olematu kütte eest suurem küttearve, siis laenasin natuke raha välja ja nüüd...

"Anname teada, et teil on viimase 6 aasta (2006-2011) liikmemaks tasumata."

Bam! Mu maailm värises. Tead küll neid asju, kuhu sa end kirja paned ja siis täielikult unustad? Ma olin paberite järgi värskelt kaheksateist, maailma jalad mu ees harkis. Ma võisin teha kõike - alkoholi osta, valida... Veel alkoholi osta... Aga see ei tähenda, et ma tol hetkel peast päris täisealine oleks olnud. Vastutustunne pole mul praegusekski korralikult välja kujunenud, mis siis veel teismeeast rääkida. Ja loomulikult kasutasin ma oma õigust erinevatele organisatsioonidele toetuse avaldamiseks. Liikmeks astumisega.

Mailinglist, membership, what's the difference?

Ma pole käinud ühelgi nende kohtumisel, osalenud ühelgi nende üritusel. Ma pole nende voldikuid postkastist välja võtnud ega avanud nende kirju. Ma pole vastanud nende üleskutsetele jne. Ent ometi on organisatsiooniline kuuluvus midagi, millest lahkutakse vaid jalad ees. Hea võimalus minusugustelt mäluhälvikutelt raha ära võtta. Ma ei kahtlegi, et see läheb hea eesmärgi ette, but so does my dinner. And I need my dinner.

Ja kõige kurvem - mul tegelikult ju on see raha. Ma lihtsalt tõepoolest ei planeerinud seda niiviisi maha matta (get it? puud, muru, öko... nevermind.)

#fml

Lowl

Päevad pole vennad. Sest nii sitt pole ikka tükk aega olnud.

Soiguda ka ei taha. Aga peaks vist

Tablett

Mul oleks tarvis mingit lihtsamat sorti tablettkompuutrit. Dilemma on, kas järelmaksta end vigaseks ja osta korralik või võtta mingi lihtsamat sorti masin kohe välja. Igatahes oleks vaja Androidi (Gingerbread või Honeycomb), et oleks okei aku ja 3G või 3G-Ready neti või netipulga jaoks. Aga samas on ka teisi valikuid...

Kasutet iPad 1Gen umbes 300.- eMugist

Odys Loox 7" 109.- 115.- ja 109.-

• ekraan: 17,8 cm (7") 800 × 600 pikslit 4:3 külgede suhtega, LED valgusega TFT paneel, resistive multitouch

• protsessor: 1,2 GHz Cortex A8

• mälu: 512MB DDR3 RAM, 4GB sisemälu

• Android 2.3, eelpaigaldatud AndroidPIT, toetab Flash videot

• integreeritud kaamera, valjuhääldi ja mikrofon

• brauser, e-mail, sotsiaalvõrgud, mängud, e-raamatud, video vaatamine

• microSD pesa, USB host funktsioon, G-sensor

• võrgud: WLAN 802.11 b/g/n, 3G netipulga

• vooluallikas: liitiumaku, kuni 6 tundi tööd, 72 tundi ooterežiimi, laadimisaeg ca 4 tundi

• ühendused: mini USB, kõrvaklapiväljund, microSD pesa, toitesisend

• mõõdud: 170 × 134 × 13 mm

• kaal: 335 g.

Tahvelarvuti Arnova 10 G2, Archos 199.- (3G jaoks vajab Archos 3G pulka)
ARM Cortex A8 (1 GHz), 8 GB SSD, 10,1" mahutundlik puuteekraan, veebikaamera, mälukaardilugeja, WiFi, USB, Android 2.3 Gingerbread


Lark tahvelarvuti FreeMe 70.4DVB-T 133.-
Lark tahvelarvuti FreeMe 70.4DVB-T, Android 2.3 operatsioonisüsteemi ja DVB-T sisse-ehitatud digitüüneriga TV vaatamiseks


GoClever TAB R703G 150.-
7" Resistive TFT Touch Screen 800x480/ 600MHz/ Android 2.2/ 3G/ Wi-Fi/ G-Sensor/ Front Camera/ 4GB + SD Slot/ HDMI/ WEB, Skype, Multimedia, Games and MORE


Huawei S7 Android Tablet $205.89 282E
WiFi, 900/2100 3G, 7-inch 800×480 pixels Screen




Artikkel 1 / Artikkel 2 / Artikkel 3 / Artikkel 4 / Artikkel 5


Otsing 1 / Otsing 2 / Otsing 3

Kui tõenäoliselt osutud edukaks?

"Oled loomu poolest kusagil kohaneja ja uuendaja vahepeal. Sulle sobib nii see, et saad ülesande täitmiseks kindlad juhtnöörid, ent samas ei hirmuta Sind ka see, kui juhised jäävad saamata, sellisel juhul tunned põnevust, et saad vahelduseks oma oskusi proovile panna. Küünarnukkide abil edasitrügija Sa kindlasti ei ole ning karjääritegemine ei ole Sinu jaoks kindlasti esmatähtis, ent võimaluse tekkides ei ütle Sa sellest ka ära. Sa ei ole ehk veel isegi kõigist oma peidetud võimetest teadlik." http://www.cvkeskus.ee/workstyle.php

what's cookin'

Mōni päev kohe on nii, et viimane asi, mida sa peale töölt tulekut teha tahad, on jalutada tunniks kuhuti vitriinide vahele ja osta toitu, mis pole end veel isegi kokku pannud. Ma tean, et mu naisele meeldib kokkamist harjutada ja ma peaks tal laskma seda võimalikult tihti teha, ent mōni päev on see küll tagurpidi lähenemine.
Teisalt on mind lihtsalt ära hellitatud sellega, et mind tihti ōhtul koju tulles soe toit ootab. I am a horrible human being.
PS! Toit tuli suurepärane. Üllatavalt.

Fonez

Samsung Galaxy Gio - €149, €185, €189
pros: it's a phone cons: that's about it

Huawei Ideos X5 - €199 , €379 (osta kohe)
pros: suur ekraan, kiire prose cons: sitt kaamera, halb koostekvaliteet ja tootja, HD video 15fps

Sony Ericsson Xperia mini - €219, €210 (elisa), €229 (elion)
pros: HD video, pisike, gingerbread, hea ekraan cons: aku, pisike ekraan


Muud valikud: LG Optimus One P500 €150, ZTE Blade €119, Huawei Sonic €108

apologizing

wtf am i doing here?

Praegu on täpselt see "ma raiskan oma elu" tunne. Nii raske on teha midagi, millesse sa ei usu.

Mul on alati olnud vaja midagi, mille poole püüelda. Teadmist, et see, mis sa teed, omab tähtsust. Teadmist, et see on võimalik ja otstarbekas. Et see on pingutust ja riski väärt.

Mu plika müüb poes plastmassist karpe. Enamus tema tööst seisneb ootamises, et keegi tuleks ja midagi sooviks. St ta on oma tööst tulenevalt sunnitud lihtsalt nö. aega täis tiksuma. Kogu aeg valves olema ilma pidevalt midagi tegemata. Ja mulle tundub, et minu töö on praegu samasugune.

And i find it to be stupid. Kui ma tegelen nö. loomingulise tööga, siis peaks see käima puhangust puhanguni (ilmselgelt teatud piirangud laienevad), ideest ideeni. Töötada lühikeste sprintide kaupa. Soikuda tükk aega ja siis plahvatada, see mulle meeldiks. Selline pidev 12% efektiivus, vesilahus minu võimetest ja oskustest on lihtsalt... Aja raiskamine.

See on minu elu, mida ma siin praegu lahjendan, kurat võtku.

PS! Ma tean, et mu jutt kõlab lapsikult, rewind hilisteismelisusesse, aga laiemas plaanis tahtsin ma rääkida töö iseloomust ja inimeste energeetilisest jaotuvusest. Kuidas mõningad inimesed töötavad vaikselt pikemate perioodide jooksul ja mõned eelistaksid pigem aeg-ajalt end ületada. Ja ma tunnen, et see teine poleks mitte eelistatum variant, vaid loomulikum mu jaoks. Sobiks paremini mu võimetega.

Ma olen loll

Haridus. Järjest valusamalt torkab see viimasel ajal silma, kuidas igal suvalisel mütsil on mōni baka taskus, olgu siis kasvōi keskkonnakaitse erialal. Läbi on need magusad ajad, kus tööjōu nōudlus käis nii teravalt pakkumise kandadel, et ka minusugune mats sai endale töökohta lubada...

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Haritus. Järjest enam torkab silma, kuidas ma lihtsalt ei tea asju. Asju, mida minu vanuses vōiks teada. Ma olen alati neist teemadest viisakalt mööda laveerinud, aga...

Esimest korda tundub mulle, et ma, tōepoolest, ei ōpi koolis kellegi teise, kui vaid enda jaoks. Siiani on see alati olnud näitemäng teiste jaoks, ent nüüd kaevab see mulle auku.

On kole olla loll.

40 aastat vana 3D

Arvutigraafika pioneeridest rääkides ei saa üle ega ümber ka Pixari rajaja Ed Catmulli ülikoolitöödest. Loe pikemalt siit.

Reality check

Raske on panna sōnadesse, kui pettunud ma endas eile olin. Proovipäev ei läinud just kōige edukamalt. Tagasihoidlikusel ja tōrklikkusel on vahe ning mu töö ei tulnud ka kōige paremini välja.
Mis aga enim haiget tegi, oli see, et ma olen tükk aega mōelnud end agentuuri pressida. Vaadanud oma tehtud asju ja patsutanud kōhtu. Mōelnud, kuidas ma mingisse halba agentuuri ikka ei kavatse minna. Ja eilne oli siis reality check - ma lihtsalt pole piisavalt hea. Kogu mu roosamanna unelm aknast välja.
Mis minust saab?

adulthood

Ime sitta, neeger

Iga kord, kui ma käin Tartus pidudel, muutun ma instantly selleks depressiivseks alanikutud 21-aastaseks. Kōik need mälus ōhtud ja tühja siiberdamised... Nagu leetrid, et oled juba korra läbi pōdenud ja väga enam ei kutsu. Ja see juhtub iga viimne kui kord.

Ausalt, mul pole pidudel (üksi) sittagi teha.

Ahh, I'm also gonna need you to...

"I don't like my job and I don't think I'm gonna go anymore" - Peter Gibbons

Great stuff!

Post-vacation depression

Eelmised paar nädalat on suht virelemise vōtmes läinud - päevad tööl suht tegevuseleiged ja raha ka otsas. Kuni sel nädalal lōpuks tööd tuli. Nōmedat, nürimeelset, perspektiivitut tööd - 80lk tihedat kujundust, et trükkida 50 koopiat. Mōnitamine. Ei meelita just tööd tegema.

Ja siis tuli palgatshekk. Mispidi ma ka ei arvuta, seda tuleb ikka napakalt liiga vähe. Ma olen viimase kuu jooksul saanud alla poole palgast. Ka puhkusetasuga jääb leebelt üle kolmandiku puudu. Ju siis ma ei oska arvutada, aga selle rahaga ei saa ma katta isegi summat, mis mul tööl kohal käimiseks kulub.

Seega jah, shit just got real.

Masturbation

On juuli. Seega tööd pole ollagi. Samas väga ei nuta, eesti ilm on, nagu ta on.

Samas ega kuhugi ei liigu ka. Ikka ootan oma kōnet...

Socially Impaired

Mulle ei meeldi sotsiaalsed koosviibimised. See oleks leebem viis seda öelda. Ja meeldi on natuke vale sõna.

Kõigest paar inimest rohkem kui tavaliselt on vaja selleks, et ma tunneks end taas nagu see paanikas ja pisarais tüüp, kes end hüsteeriahoo lävel kooli koridoris nurga taga peitis.

Habras on see mu meelerahu.

When you love someone

Ma pean tõsiselt käsile võtma oma procrastinationi. Aga mitte täna, ei viitsi. Töö kõrvalt ei jaksa ja töötuna ei viitsi.

Naisega on all love. Vahepeal oli hetkeks selline "but the thrill is gone" moment, aga ainult hetkeks. Reeglina me saame kõik ilusti ära kakeldud ja kõik vajaliku välja öeldud.

Mõttetu post.

un-unemployed

Peale avalduse sisse andmist oli esimeseks reaktsiooniks eufooria. Et mina olen nüüd enda aja peremees ja saan igal ajal vastavalt oma soovile nina nokkida ja põlve sügada. Ent oma tarbimisharjumusi jälgides hakkas rahulolu murenema ja taevasse kerkisid hallimad pilved - kuidas ma suudan oma kulutamise juures pinnal püsida.

Ma pole küll eriti kallis inimene, ent mulle meeldivad head asjad. Mulle meeldib vabadus, mida raha mulle võimaldab. Ja arusaam, et kolme nädala jooksul tuleb viimane rull (millest pool korteri alla läheb) ja et siis on kõik, oli rusuv. No more McDonalds und Caffe Latte.

Aga on näha, et need seal tööl ilma minuta üsna jännis. Peale avalduse andmist pole tulnud ühtki märkust, etteheidet, kisa. Üks päev, kui ma hilinesin, ülemus helistas - mitte, et küsida, kus ma olen, vaid et kas kõik on korras. Sisuliselt sama, aga psühholoogiline efekt on täiesti teine, sõnastusest tulenevalt. Ja nüüd tuli ülemus ja uuris, et kas oleks võimalik mind seal edasi hoida, pisikese palgakõrgenduse abil.

Ja ausalt öeldes, see ei olegi kõige hullem mõte. Mitte kauaks, nii umbes kuuks. See annaks võimaluse raha ja mõtteid koguda. Sest muidu olen ma järgmisest nädalast põllu peal. Ja mida ma siis oma ajaga ja ilma rahata peale hakkan, hui znajet.

I think I have made a decision.

reede kolmteist

Is my luck quietly running out?

Kui varem on asjad olnud pigem mustvalgelt feil-vicrory, siis sel nädala on olnud mitu keissi, kus asjad on lihtsalt... samhau. Average. Selline leige supp, nagu on ja ei ole ka. Et ei ole head sooritust, on lihtsalt ristike kirjas. Tsee miinus.

Suutsin eile naisega jälle tüli kiskuda. Ikka mingi tühja pärast. Küll ei meeldi talle mu hilinemine (jah, ma tean, aga minu puhul on see paratamatu), küll ei meeldi talle, et ma ei naudi pidu, mida ma ei naudi. Mis on loogiline jätk sellele, kui ma kuhugi kontvõõraks lähen. Ja mitte sellepärast, et pidu oleks halb, kaugeltki mitte. Pole lihtsalt minu muusika, minu inimesed. Minust oli lihtsalt vale teda sealt vastu tahtmist minema vedada. I should have quielty done what i usually do - make like a tree.

Nüüd ei taha kumbki oma viga tunnistada. Isegi ussimängu tegin läbi, kujundlikult väljendudes.

exactly my point

I used to...

Today is "the most late I've ever been to work" day.

Woke up this morning... and simply didn't give a damn.

Every time I get a client deaf to the voice of reason, I care less. Every time I'm burdened with more work than I can handle, I care less. Every time I work overtime and am rewarded by 8 additional euros on my paycheck, I care less.

I used to give a fuck...

entroopia

Panin eile paberi lauale.

Siit on muidugi mitu olulist postitust vahelt puudu. Tl;dr - kolisime naisega kokku, tassisime mu koli ära, panime kapi kokku, käisime paldiskis, vaatasime avatari kolm hooaega, tuiasime haapsalus... happiness all ova. Tööl läks iga päevaga magedamaks, sest peale kolmanda kujundaja lahkumist ladustati kõik tööd minu turja. Ja ei ole mõnus, eriti kui perspektiivi napib, tasu on kesine, oma aega ja energiat pole ning suurimaks preemiaks tehtud töö eest on... veel rohkem tööd. Sama palgaga.

Now or never, baby.

The Roots - Now or Never (mp3)

kriso 2011

Kuni kolmandani (homme) hunnik raamatuid soodsamad:

Your Screenplay Sucks!: 100 Ways to Make it Great €14,07

Stanley Kubrick: The Complete Films €10,95

Alfred Hitchcock: The Complete Films annotated edition €10,95

Bare Bones Book of Screenwriting €11,96

Story: Substance, Structure, Style, and the Principles of Screenwriting abridged edition €21,91

Making a Good Script Great €12,67

----------------

Complete List

ignobänn

Praegu on see tunne, et kustutan tuld bensiiniga.

Ütlesin ühel öösel tüdrukule, millest ma mõtlen. Ma teadsin, et ta hakkab nutma, aga ma ütlesin seda siiski. Ta hakkas nutma. Toimivad paarid on ikka in better and in worse, aga mulle tundub, et see in worse pool on tema jaoks täielik ignobänn. Ma ei tea, kaua meie selline roosamanna mängusuhe vastu peab, kus keegi toa keskel elevandist rääkida ei tohi.

Mulle ei meeldi see korter. Liiga madal bang for the bucks (hinna ja kvaliteedi suhe). Ja at no point olin ma hurraaga valmis kolima nii-öelda kommuunikasse. Mu tüdrukule selline asi meeldib, mulle mitte. Ma ütlesin talle, et i don't do crowds. Ta ütles seepeale, et ta ka väga mitte. She really didn't get what I said. Ta on täiesti Elvis.

Minu pool oli oleng. Endiselt venivad mu jaoks liiga pikaks ja valjuks, aga samas oli kuidagi meeldiv. Härdaks tegi. Kui ära hakkasin minema, ütles Ints, et kui enam ei näe, siis proosit. Mul oli nagu, et mismõttes, ma ju elan veel siin. Ja neil oli nagu, et dude. Väga loll tunne, et ma pole vist ikka kaua reaalsuses viibinud, kõik oleks justkui mu eest ette ära otsustatud.

Ekust on kahju, in the middle of this. Mina oma otsustusvõimetusega, tšikid oma paraadijuhtimisega. Ja keegi peab selle lõbu kinni maksma. Undo, undo.

Ma jään praegu hiljaks. Absoluutselt on purpose.

a house is not a home

Nüüd hakkab lõpuks kohale jõudma.

Plikad olid natuke solvunud, et ma ei jaga nende entusiasmi uue korteri puhul. Oleks palju väita, et siin midagi rõõmustada on. Võib-olla väljendasin ma oma kahtlusi-kõhklusi ja liialt ebaselgelt? Või on asi lihtsalt selles, et ma tunnen, et minu jaoks liiguvad asjad liiga kiiresti. Otsus sai langetatud enne, kui ma otsustanud olin. Ja nüüd tundub, et äkki tegin ma vale otsuse. Või kas see oli üldse minu otsus? Ja miks süüdistan ma selles teisi?

Ja mind häirib, et tüdruk jookseb iga kord toast välja, kui ma temaga ausalt tahan rääkida. Hiljuti ei rääkinud ta minuga mitu tundi, kui ma keset juttu juhtumisi väljendasin kahtlusi kolimise osas. Nüüd ei saa seda teemat üldse üles võtta. Nii tundlik ei saa ju olla, vittu küll.

Palju häirib mind see keset veebruari kolimine. Korter korteriks, see on kõigest koht. Aga kogu see kolimisekamm keset jäist veebruari koos oma 2000 kodinaga on jälk. Pask taiming.

Keda iganes ma ka kuskil ei näeks, kolimisjutt on põhiteema. Ja suht nõme, sest ma ei saa seda endalegi ära seletatud. Et miks, kurat küll. Raske öelda.

Eks ma jonnin natuke ja saan üle.

this is the thing

Suurem muretsemine oli vist asjata.

Fink - This Is The Thing

närviline

Viimased kuud kummitab mind parakas, nagu oleks midagi väga tähtsat meelest läinud. Kogu aeg on selline moosivarga tunne. Eks oma osa andsid sinna andmesideparakas, tööparakas ja mendiparakas, aga tunne ei jäta rahule. Ikka painab miski hinge. Nagu roostetaks servast. Hirm millegi hoomamatu ees.

"You know, it occurs to me - you could solve all your problems by obtaining more money"
-Dr Sheldon Cooper